Kas oled kuulnud sellist väljendit, et “jalutamine on inimese parim sõber?”. Kombineerides juba igapäevast mõõdukat jalutust sobiva puhkuse ja korraliku toitumisega, võime enda tervist väga heas seisus hoida. On leitud, et juba 30 minutiline jalutuskäik igapäevaselt tõstab inimese üldist heaolu olulisel määral.

Juba pikemalt edasi unistades on kõigi tulevaste treenerite soov olla edukas. Ainult tahtest ei piisa. Vaja on pidevat enesetäiendamist, teadmiste ammutamist, pedagoogilisi oskusi, motiveeritust, teatud iseloomujooni ning peale hakkamist.

Eesmärkide seadmine ei küsi sult konkreetset aega. Iga hetk on võimalus uuteks väljakutseteks ning tegudeks. Samuti plaanides, mis puudutab sinu tervist. Eriti just toitumist ja treeningut. Oluline on neid eesmärke seada jätkusuutlikult.

Olgu sinu eesmärk langetada kaalu, suurendada massi või lihtsalt jõuda tervislikuma minani. Tegelikkuses võid treenida ükskõik kui palju, kuid kui sinu söögilaud ei ole piisavalt korralik, on tulemusi keeruline saavutada.  Ükskõik, mis elustiiliga on inimene, tuleks vajalik energia saada kätte kvaliteetsest toidulauast.

Kõik teame, et vana hea küüslauk on külmal haiguste rohkel ajal üks kindel asi köögis. Esiteks annab ta toidule mõnusa terava maitse, kuid teiseks on sel korralikud tervist tugevdavad omadused. Eriti efektiivne bakterite ning haiguste vastu võitlemisel! On isegi leitud, et küüslauk suudab teatud tüüpi baktereid tappa tõhusamalt kui laialdaselt levinud antibiootikumid.

Inimesed päris tihti kardavad seda sõna “süsivesikud”. Seda seotatakse kui pahalast, millest eemale hoida. Küll aga on oluline alati jälgida toitainete kvaliteeti. Kust see süsivesik tuleneb? Tegelikult on tegu meie keha primaarse energiaallikaga, mida meie keha vajab igapäevasteks toimetusteks ning normaalseks funktsioneerimiseks. Hetk, mil tõmbame enda süsivesikute tarbimise liiga madalale, võivad ilmneda erinevad probleemid ja murekohad meie tervises.

Igapäevased valikud mängivad meie südame tervises olulist rolli. Inimesed, kes veedavad vähem aega istuvat tööd tehes, söövad regulaarselt toitainerikkaid toite, kannatavad vähem erinevate südamehaiguste võimaluste käes.

Viimaste uuringute põhjal on selgunud, et vastupidavustreening parandab meie kõigi tervist olenemata vanusest. Kõigest nii natuke nagu kord nädalas toob juba märgatavat kasu meie tervisele. Kasutegurid väljenduvad paremates verenäitajates, lihasjõus ning mentaalses heaolus.

Kas Sina oled peale trenni tundnud seda suurt kihku kohe ja palju süüa? Pärast tugevat treeningut eriti päeva teises pooles võime tunda korralikult ründavat nälga. Küll aga pärast treeningut ei tohiks kindlasti lasta end ülesöömise äärele. Eriti teha seda kehvemate ja ebatervete valikutega. Treeningu järgselt peaksid just andma oma kehale parajas koguses kvaliteetset kütust ning teda tänama.

Pärast pikka päeva ootame pikki silmi, et õhtul mõnusalt voodisse visata ning end uueks päevaks välja puhata. Kuid kas me pöörame tähelepanu, mis asendis tegelikult magame? Selili, külili või kõhuli? Sinu magamisasend võib olla seotud mitmete muredega nagu seljavalud, liigne norskamine ning ebakorrapärane uni.

Meie kursust on hetkel läbimas juba kolmas koolitusgrupp. Mitmed ambitsioonikad ning sihikindlad inimesed on jõudnud enda õpingutega lõpule. Nad ei ole jäänud istuma, vaid liikunud edasi oma unistuste suunas aidata teisi inimesi ning parandada ümbritsevat elukvaliteeti. Edasiste nädalate jooksul toome teieni nende edulood. Tänases artiklis lähemalt ühe meie esimese koolitusgrupi edukalt läbinud personaaltreeneri Tarmo Ratassepa lugu.

Prediabeet on diabeedi eelne seisund. Kahjuks on tänapäeval rasvumine ning sellega kaasnev II tüüpi diabeedi ilmnemine suureks probleemiks. Küll aga varasel avastamisel saame diabeedi arenemist ära hoida. Ülemaailmsed ravimiuuringud on näidanud, et elustiili muutusega on võimalik ära hoida ligi 58% II tüüpi diabeeti haigestumist.

Vähene liikumine ja madal füüsiline aktiivsus on kasvav probleem. Elutempo on kiire, tihti keskendume suures osas tööle ning lubame endale vähe puhkepause. Hetki endale ja oma tervisele. Hetki selleks, et end liigutada ja tervisele pisut head teha. Tegelikult saame lihtsate igapäevaste tegevustega suurendada enda argipäeva aktiivsust.

Kas Sina teadsid, et Eestis on kolmandik enneaegsetest surmadest põhjustatud südame ja veresoonkonna haigustest? Küll aga on need seisundid sageli ennetatavad ning me saame end vereringehaiguste eest kaitsta. Kuid miks on kõrge suremus sellistesse haigustesse? Milliseid samme teha nende ennetamiseks?

Kuna suvi on tulekul, siis paratamatult hakkab inimestel tekkima soov kiirelt kaalus alla saada. Jõuda mingisugusesse ideaalvormi, kuid teha seda kiirelt, sest suvi on varsti ukse taga. Erinevad dieedid ning uudsed lähenemised toitumisele muutuvad aina populaarsemateks. Tihti on nad kahjuks pisut ebaterve loomuga. Lahendus on hoopis enda elustiili muutmises.

Aktiivne liikumine ning trennis käimine on igati ideaalne viis hoida end ja oma keha tervislikus vormis. Tegelikult on ju tõestatud, et mõõdukas treening vähendab riski väga mitmesuguste haiguste tekkele. Küll aga oleme me kõik inimesed ning vahel saame endale külge mõne pisiku või viiruse, mis lööb keha rivist välja. Kas treenida edasi või mitte?

On teada, et tervises mängib nii rolli heade bakterite tasakaal seedesüsteemis kui regulaarne treening. Küll aga kuidas on nad omavahel seotud? On leitud, treeningute abil saame aidata kaasa seede mikrofloora tasakaalule ning aidates sellega kaasa üldise heaolu ja tervise paranemisele.

Treeningute kasutegurid on meile kõigile laialdaselt teada. Parem üldine tervis ning tihti just need füüsilised tegurid. Sellegi poolest ei tasu ära unustada muid tegureid, mida on hiljuti leitud enamgi. Nimelt füüsiline aktiivsus võib aidata võidelda depressiooni vastu vanemate kodanike seas. Kas Sina teadsid seda?