Järjepidev treening - stimulatsioon ka meie närvisüsteemile

becca-matimba-284905-unsplash.jpg

Treeningutest tulenevaid hüvesid on mitmeid. Peamine, mis mõtteisse tuleb on alati füüsiline vorm, kuid tegelikult treenime enda keha veel teistel tasanditel. Seekord täpsemalt just närvisüsteemi talitlusest ning selle töö efektiivsuse paranemisest pideva treeningkoormuse korral.

Närvisüsteemi korrektse talitluse olulisus

Närvisüsteemil on meie elus mitmeid äärmiselt kandvaid rolle. Kõige olulisemaks on organismi erinevate osade talitluse kooskõlastamine ning koordineerimine. Teiseks meie organismi kui ühtse terviku juhtimine vastuseks sise-kui väliskeskkonnas toimuvatele muutustele. Kolmandaks meie psüühika kandja. Seega kõik meie tegevus on kontrollitud läbi närvisüsteemi. Samuti on sel ka keskne juhtiv roll uute võtete omandamisel ning kohanemisel treeningkoormusega.

Närvisüsteemi roll kehalise pingutuse korral

Treeningut sooritades või ükskõik, mis kehalist pingutust sooritades, juhib närvisüsteem lihaste tööd. See aktiveerib vajalikke lihaseid optimaalse määra ning kestusega. Kõige selle juures tagatakse erinevate lihaste omavaheline kooskõla. Ehk meie keha kui tervik.

Samuti teame, et füüsilise koormuse suurenedes tõuseb samuti organismi energiavajadus. Üks esimesi samme on lihaste energiavajaduse rahuldamine. Seega kutsutakse närvisüsteemi abil esile vastavad muutused organismis.

Füüsilise pingutuse korral on vältimatu hingamissüsteemi ning südame töö intensiivsem aktiveerimine. Samuti kiirenevad meie aine-ja energiavahetus protsessid, säilitamaks stabiilset sisekeskonda vastavalt toimuvatele muutustele.

Füüsilise pingutuse korral toimuvad positiivsed ning püsivad muutused närvisüsteemi talitluses

Korrektse ning eduka töövõime tagamiseks peab närvisüsteem suutma intensiivistada ning kontrollida kõiki eelnevalt nimetatud süsteeme. Tulemusena tekivad püsivad muutused selle talitluses. Pideva stimulatsiooni ning töö järjel täiustuvad liigutustegevuse juhtimises osalevate struktuuride vahelised seosed ja kooskõla.

Treeningu algfaasis esimese 10 nädala jooksul võime näha märgatavat lihasjõu kasvu. Küll aga vastupidavusliku töövõime paranemine on aastatepikkune töö. Selle kõige juures saab pidevat treeningut ka meie närvisüsteem.

Seega tegelikult ei ole treening ainult füüsiliste omaduste parandamiseks, vaid terve  meie organismi sooritusvõime suurendamiseks. Ajapikku tekivad ning kinnistuvad muutused liigutustegevust juhtivates närvisüsteemi rakkudes.

Pidev stimulatsioon ning füüsiline aktiivsus hoiab meid igati terve ning tegusana!

Siiralt Sinuga,
IntensivePT

Kirsti Vaikla