Korralik toitumine toetab Sinu treening-eesmärkide saavutamist
Toitumine on meie tervise alustala. Olgu sinu eesmärk langetada kaalu, suurendada massi või lihtsalt jõuda tervislikuma minani. Tegelikkuses võid treenida ükskõik kui palju, kuid kui sinu söögilaud ei ole piisavalt korralik, on tulemused väga kesised tulema. Rääkides aktiivsema elustiiliga inimesest on eriti oluline saada vajaminev energia kvaliteetsest toidulauast.
Sinu igapäevase energiavajaduse kättesaamise olulisus
Igapäevaselt räägitakse toitumise olulisusest. Küll aga oleme väga kerged selle unustama. Seetõttu on meeldetuletus aeg-ajalt äärmiselt tähtis. Mida see peaks tagama? Sinu baastoitumine aktiivse elustiili juures peaks kindlasti:
tagama Sulle piisava energia ning toitained, et tulla toime sinu treeningkoormuse ning elustiiliga;
soodustama kohanemist ning taastumist treeningute vahel;
olema piisavalt mitmekülgne, et saada kätte vajalikud makro-ja mikrotoitained, vitamiinid ning mineraalid;
varustama Su keha piisava vedelikuga;
Kas Sinu toitumine täidab need punktid?
Treenimise juures on olulised regulaarsed söögikorrad
Suur osa inimestest näeb sellega tegelikult kõige rohkem vaeva. Tihti ei pöörata hommikusöögile piisavat tähelepanu. Vahepaladeks või lõunasöögiks on kiire snäkk/saiake siin-seal. Õhtusöögil jõutakse koju ning haaratakse palju ja korraga kõige järele, mille isu on. Miks see nii on? Su veresuhkur on meeletult suures kõikumises ning keha korralikus segaduses. Eriti trennitegijatele oluline punkt, kuna aktiivsuse tõustes langeb suurem koormus sinu neerupealistele.
Oluline on süüa hea enesetunde järgi, kuid mitte ülehinnates enda harjumusi. Tihti arvatakse, et saadakse toidust kõik vajalik kätte. Kas sina sööd kuskil 3 korda päevas sooja söögikorda ning 2 vahepala? Või venitad sa vaevu välja 2 söögikorda? Ei ole mõtet panna ennast mentaalselt ega oma keha liigsesse stressi. Korraliku regulaarse toitumisega hoiad ära üleliigsed isud ning veresuhkru kõikumise. Energiat jagub korralikuks treening soorituseks ning sel juhul saab rääkida enda keha ehitamisest mitte lõhkumisest. Peamised toidukorrad võiksid olla kuskil 1,5-2 tundi enne treeningut, et keha jõuaks selle ära seedida. Treeningu korral liigub veri lihastesse, seedimisele pannakse pisut vähem rõhku, kuna keha tegeleb mitme suure tegevusega korraga
Ära karda süsivesikuid!
Üks suurimaid hirme ning peaaegu, et ainukesi asju, millele tihti tähelepanu pööratakse on süsivesikud. Kuid süsivesikul ja süsivesikul on ka vahe. Kust allikast sa seda ammutad ning mis kogustes sa seda teed? Seedimise ajal lagundab meie keha süsivesikud, et saada vajalikku energiat. Üleliigne glükoos ladestatakse glükogeenina energiavarudesse hilisemaks kasutuseks.
Mida suuremaks läheb Sinu treeningkoormus, seda enam vajad sa energiat. Kui sinu dieet on süsivesikute osas suhteliselt piirav, võib juhtuda, et energiavarud on tõmmatud üpris miinimumi lähedale. Seega hakkab seda võtma küll rasvkoe arvelt, mis paljude eesmärk võib olla. Kuid seal on õhuke piir, millest üle minna - seejärel tuleb energia juba lihaste arvelt. Tulemusena peegeldub energia puudujääk sinu treening soorituses ning igapäevases jaksus toimetusi teha. Seega kui on soov kaotada nt kaalu ja mitte teha seda lihaste arvelt, tasub kaloraaži vähendamise asemel vaadata toitude süsivesikute sisaldust. Kuid üldiselt on süsivesikud meie igapäevase energiaallikana äärmiselt olulised.
Loomulikult on ääretult olulised kõik makrotoitained ning nende ammutamise kogusele tähelepanu pööramine. Valgud on siiski meie rakkude ehitusblokkideks, mitmete ühendite transportijateks ning olulised tugeva ja toimiva immuunsüsteemi loomisel. Rasvad on samuti oluliseks energiaallikaks, tähtsad kasvuprotsesside reguleerimisel ning osalevad eluks vajalike ühendite sünteesis. Kuid siin kohal tahtsime just tähelepanu pöörata süsivesikute hirmu temaatikale.
Tasub ülevaadata enda harjumused ning hetkene elustiil. Kas Sina soovid enda keha ehitada või lõhkuda? Loodame, et käesolev artikkel paneb antud teemale pisut rohkem mõtlema.
Siiralt Sinuga,
IntensivePT