ARFID – söömishäire, mida iseloomustab piiratud ja selektiivne söömine
ARFID (Avoidant Restrictive Food Intake Disorder) on hiljutine söömishäirete diagnoos, mida iseloomustab piiratud ja valikuline söömine, vähene isu ja hirm söömise tagajärgede ees. Kuid mitte kõik selektiivne söömine pole ARFID.
Mis on ARFID?
Kui välditavate toitude nimekiri on pikem kui söödavate toitude loetelu, võib hakata rääkima ARFIDist. Lubatud menüü võib sisaldada, kuid mitte ainult, "valgeid toite", nagu kana, pasta ja riis.
ARFID-i diagnoos keskendub pikaajalisele või püsivale raskusele inimese toitumis- ja energiavajaduste rahuldamisel. Söömishäirete assotsiatsioon teatab, et ARFID avaldub ühel VÕI mitmel järgmisel viisil:
Märkimisväärne kaalulangus
Olulised toitumispuudused (nt vitamiinide, valkude, raua, lubja ja muude mikroelementide puudumine)
Sõltuvus suukaudsetest toidulisanditest
Psühhosotsiaalse funktsiooni märkimisväärne häire.
Mille poolest erineb ARFID teistest söömishäiretest?
Enimlevinud söömishäiretega inimesed võivad karta kaalus juurde võtmist või kõrget kalorisisaldust, saada toiduga kontrolli alla või kasutada toitu näiteks ärevuse ja halv enesetunde “ravimina”. ARFID-i taga on aga erinevad põhjused, näiteks toidu ebameeldiv tekstuur, tunne, maitse või lõhn.
Kuidas ARFID avaldub patsiendi igapäevaelus?
ARFID-iga inimesel võib olla raske süüa väljaspool kodu või tuttavat keskkonda, samuti koos teiste inimestega. Teiste inimeste söömishääled võivad olla eriti häirivad. Võib olla soov süüa toitu kindlal taldrikul – näiteks nii, et erinevad toidud ei puutuks kokku. Patsient võib olla võimeline sööma ainult teatud mustrisse hakitud või värvilisi toite. ARFID-i põdejal võib söömise ajal tekkida ka hirm näiteks lämbumise või oksendamise ees.
Muud kaalutlused
“ARFID-ga inimene ei ole tahtlikult kohmetu ega valiv, vaid selektiivne söömine põhineb teistsugusel sensoorsel kogemusel või rasketel söömishirmudel," kommenteeris Helsingi ülikooli rahvatervise professor Anna Keski-Rahkonen Helsingin Sanomate artiklis. Omadust ei saa muuta tahtejõu, surve või altkäemaksuga – see ei ole patsiendi valik.
Kui Sinu juurde pöördub klient, kellele on toitumishäired või Sa kahtlustad seda, siis suuna ta edasi oma ala spetsialisti poole, kellel on sobiv väljaõpe ning kogemus söömishäirete ravis ja taastusravis.
IntensivePT koolitab personaaltreenereid Eestis, Rootsis, Soomes ja Islandil - pakkudes põhjalikke teadmisi personaaltreenerina töötamise ning oma personaaltreeneri brändi kasvatamise alustaladel. Loe lisaks koolituse ajakava ning struktuuri kohta https://www.intensivept.ee/koolituste-plaan