TERVIS

Uus treeninghooaeg on hoogsalt alanud ning on hea aeg, et taastada varasem treeningrutiin või kujundada uus elukestev liikumisharjumus. Järjepidev treening annab eelise uuele hooajale kergemini vastu minna. Kuidas aga alustada treeningutega, kui oled algaja või pikka aega treeningutest eemal olnud?

Kõigile meile on tuttavad makrotoitained: valgud, rasvad ja süsivesikud. Kui süsivesikud on meie keha põhiline energiaallikas, valk on keharakkude (sh ka lihaste) ehitusmaterjal, siis rasvade olulisusest kiputakse unustama või hakatakse neid hoopis oma toitumises vältima. Tegelikult on aga rasvadel oma koht meie toidulaual. Siinjuures peab aga aru saama, milliseid rasvu meie keha vajab ja miks.

Kuigi välitreening on üks mõnus treenimise viis, paljude jaoks tähendab välitreening aga mugavustsoonist välja astumist. Õues treenimiseks on niivõrd palju erinevaid võimalusi, et tihtipeale on palju lihtsam minna siiski jõusaali. Samas aga ei ole saladuseks, et värskes õhus treenimine on meie kehale kasulik. Selles artiklis räägime Sulle, mis on välitreeningu eelised ning miks tasuks treenida ka värskes õhus.

Soojendus on iga treeningu oluliseks osaks, kuna sellest sõltub Sinu treeningu tulemuslikkus. Hästi planeeritud soojendus valmistab Sinu keha tulevaseks füüsiliseks koormuseks ette, vähendab vigastuste ohtu ja parandab Sinu sooritust. Selles artiklis räägime Sulle, miks on oluline alustada treeningut soojendusega.

Üheks väga levinuks treeningeesmärgiks on kaalust alla võtmine ja parema füüsilise vormi saavutamine. Selle eesmärgi saavutamiseks ei pea Sa ilmtingimata jälgima rangeid dieete või nälgima. Kaalunumbri korrigeerimiseks on paremaid meetodeid, millest me selles artiklis Sulle räägime.

Suvi pole enam mägede taga! Päevad lähevad aina pikemaks, valgust ja energiat on oluliselt rohkem! See on see aeg, mil nii mõnigi meist hakkab mõlema treeningute peale. Mis teha siis, kui soovid parandada oma füüsilist vormi, tugevdada tervist või võtta kaalust alla, kuid treening ei ole Sinu jaoks väga tuttav teema? Muretsemiseks ei ole põhjust! Siin on treenija meelespea, mis sai just Sinu jaoks koostatud.

Oled kindlasti kuulnud, et lihtsad süsivesikud on vastunäidustatud neile, kes soovivad kaalust alla võtta. Selles artiklis räägime Sulle, kas on see päris nii ja millist mõju lihtsad süsivesikud meie organismile avaldavad.

Kätte on jõudnud kevad ning ilmad lähevad iga päevaga aina ilusamaks. See on aeg, millal paljud meist alustavad jalutuskäikude, jooksmise või väljas treenimisega. Kuidas aga treenida väljas mugavalt ja tõhusalt? Keharaskusega treening on väga hea moodus kogu keha treenimiseks nii jõusaalis, kodus kui ka väljas.

Selles artiklis räägime Sulle, kuidas ja miks võiks treenida kasutades selleks vaid oma keharaskust.

Kõik me oleme stressist palju kuulnud, kuid kas me päriselt mõistame, mis on stress ja kuidas see meid mõjutab? Stress ei ole seotud vaid närvipingega - see on palju ulatuslikum nähtus. Stress on universaalne kehaline reaktsioon erinevatele ärritajatele. Stressifaasist ja teatud indiviidi stressitaluvusest sõltuvalt võib keha reageerida erinevalt. Mõnikord paneb stress meie keha efektiivsemalt tööle. Teiseks äärmuseks on aga see, kui tekib kurnatus ja inimene pole võimeline tegutsema.

Selles artiklis vaatame lähemalt seda, kuidas meie keha stressile reageerib ja kuidas me saaks ennast ise aidata.

Nagu ka nimi ütleb, tervislik toitumine on toitumine, mis toetab meie tervist. On levinud valearusaam, et tervislik toitumine on salatilehtede söömine, ehk madala kalorsusega dieet. Tegelikkuses ei ole tervislikul toitumisel sellega mingit pistmist. Toituda tervislikult tähendab anda kehale õigetes proportsioonides kõike, mida ta vajab. Selles artiklis räägime, miks on aga toitumine niivõrd oluline ja kuidas see meie heaolu toetab.

Kõik me oleme sauna kasulikkusest palju kuulnud. Saun parandab üldist vereringet, aitab surnud naharakkude eemaldamisele kaasa, kiirendab ainevahetust ja aitab kehal toksiinidest vabaneda. See pole vaid pesemise või ravimise koht. Tihtipeale on saun tore koht, et kohtuda sõpradega või lõõgastuda peale tööpäeva.

Oled kindlasti märganud, et paljudes spordiklubides on saun olemas. Kas aga tasub enne või peale trenni sinna minna ja millega tuleks kindlasti arvestama?

Soovid hakata treenima, aga ei tea, millest alustada? Jõusaal on Sinu jaoks midagi hirmutavat? Sa ei tea, kuidas kõik need masinad töötavad ja kuidas neid kasutada? Ära muretse! Selles artiklis leiad juhendi, mille järgi võid oma esimesi samme julgemalt astuma hakata.

Oled kindlasti kuulnud, et pähklid on väga toitaineterikkad ja tervislikud, kuid kindlasti tead Sa inimesi, kes on pähklite söömise tõttu võtnud kaalus juurde. Selles artiklis räägime Sulle sellest, kas ja kuidas tuleks pähkleid süüa.

Kui tihti oled mõelnud, et võiks oma elus midagi muutma hakata - langetada kaalu, kasvatada lihasmassi, tugevdada tervist või lihtsalt üldist heaolu parandada? Või on Sul hoopis suuremad plaanid? Näiteks, töökoha või elukoha muutus? Igal juhul tundub esimene samm alati raske ning asi pole sugugi selles, et see muutus ise oleks ületamatult raske, vaid pigem selles, et me lihtsalt ei tea, mis meid ees ootab. Tihtipeale ei tea me ka seda, millest oma uut teekonda alustada ja kuidas raja peal püsima jääda.

Tänapäeva maailm pakub meile väga palju huvitavaid võimalusi ja väljakutseid, aga ka rohkelt stressi. Väsimus, läbipõlemine, ärritus, hirm… Oleme kõik kokku puutunud nende asjadega kas ise või oma sõprade ja lähedaste vaimset tervist jälgides. Kuidas Sina ennast tunned? Aga kas trenni juba tegid?

Sinu eesmärgini on kolm sammu! Ei ole vahet, kas oled kogenud treenija või alles alustad oma teekonda - need põhitõed kehtivad alati! Tasakaalusta oma aktiivsust, toitumisharjumusi ja puhkust ja jõuad oma eesmärgini märksa kiiremini!

Miks sõudemasin hea on? Nagu selgub, päris mitmel põhjusel! Sõudmismasin on kogu keha treening, mis võib parandada vastupidavust ja jõudu ning pakub terve hulga muid hüvesid, näiteks vähese koormusega treening, kerele suunatud ning võib olla isegi teraapiline

Viimasel ajal on hakanud vestlus fitnessi ümber muutuma, kuna rohkem inimesi on hakanud keskenduma esteetiliste eesmärkide asemel vaimsele tervisele ja treeningule kui heaolutunde tekitajale. Pandeemia ajendas seda nihet veelgi enam, sest karantiin ja isoleeritus sundisid paljusid nägema treenimist enesehoolitsuse vormis.

Liiga palju und ei ole hea ega halb, kuid see ütleb meile midagi. Kümme või enam tundi und on liiga palju, kui see juhtub igal ööl. Kui see juhtub aeg-ajalt (tavaliselt nädalavahetusel), on see märk sellest, et ülejäänud nädala jooksul on unepuudus; liiga palju magamine on märk sellest, et vähemast ei piisa.

Üks asi, mida oleme märganud mõnede inimeste puhul, kes alles hakkavad regulaarselt treenima või on hiljuti lõpetanud, kuna on pettunud tulemustes (või nende puudumises), on see, et nad muudavad oma treeningrutiini liiga sageli ja liiga vara. Nad kas arvavad, et peavad rutiini sageli muutma või väsivad samast rutiinist ja lõpetavad selle liiga kiiresti, et mingeid tulemusi näha. Mõlema rühma puhul võib öelda, et tulemused võivad tunduda aeglaselt tulevat, kuid rutiini muutmine võib muuta need veelgi aeglasemaks.

Toit on alati kombinatsioon kahest järgnevast: toitainerikas, energiarikas, toitainevaene, energiavaene. Toit võib olla toitainerikas, st sisaldada organismile palju vajalikke toitaineid nagu vitamiinid, mineraalid (mikrotoitained) ja valgud, rasvad, süsivesikud (makrotoitained). Toitainerikkad toiduained on näiteks puu- ja köögiviljad, lahja valk (energiavaene ehk sisaldavad vähe kilokaloreid). On olemas ka variatsioon, kui toit on toitaine- ja energiarikas, näiteks pähklid, avokaado, oliivid, lõhe.

Kas oled kuulnud sellist väljendit, et “jalutamine on inimese parim sõber?”. Kombineerides juba igapäevast mõõdukat jalutust sobiva puhkuse ja korraliku toitumisega, võime enda tervist väga heas seisus hoida. On leitud, et juba 30 minutiline jalutuskäik igapäevaselt tõstab inimese üldist heaolu olulisel määral.

Eesmärkide seadmine ei küsi sult konkreetset aega. Iga hetk on võimalus uuteks väljakutseteks ning tegudeks. Samuti plaanides, mis puudutab sinu tervist. Eriti just toitumist ja treeningut. Oluline on neid eesmärke seada jätkusuutlikult.

Igapäevased valikud mängivad meie südame tervises olulist rolli. Inimesed, kes veedavad vähem aega istuvat tööd tehes, söövad regulaarselt toitainerikkaid toite, kannatavad vähem erinevate südamehaiguste võimaluste käes.

Pärast pikka päeva ootame pikki silmi, et õhtul mõnusalt voodisse visata ning end uueks päevaks välja puhata. Kuid kas me pöörame tähelepanu, mis asendis tegelikult magame? Selili, külili või kõhuli? Sinu magamisasend võib olla seotud mitmete muredega nagu seljavalud, liigne norskamine ning ebakorrapärane uni.

Prediabeet on diabeedi eelne seisund. Kahjuks on tänapäeval rasvumine ning sellega kaasnev II tüüpi diabeedi ilmnemine suureks probleemiks. Küll aga varasel avastamisel saame diabeedi arenemist ära hoida. Ülemaailmsed ravimiuuringud on näidanud, et elustiili muutusega on võimalik ära hoida ligi 58% II tüüpi diabeeti haigestumist.

Vähene liikumine ja madal füüsiline aktiivsus on kasvav probleem. Elutempo on kiire, tihti keskendume suures osas tööle ning lubame endale vähe puhkepause. Hetki endale ja oma tervisele. Hetki selleks, et end liigutada ja tervisele pisut head teha. Tegelikult saame lihtsate igapäevaste tegevustega suurendada enda argipäeva aktiivsust.

Aktiivne liikumine ning trennis käimine on igati ideaalne viis hoida end ja oma keha tervislikus vormis. Tegelikult on ju tõestatud, et mõõdukas treening vähendab riski väga mitmesuguste haiguste tekkele. Küll aga oleme me kõik inimesed ning vahel saame endale külge mõne pisiku või viiruse, mis lööb keha rivist välja. Kas treenida edasi või mitte?

Treeningute kasutegurid on meile kõigile laialdaselt teada. Parem üldine tervis ning tihti just need füüsilised tegurid. Sellegi poolest ei tasu ära unustada muid tegureid, mida on hiljuti leitud enamgi. Nimelt füüsiline aktiivsus võib aidata võidelda depressiooni vastu vanemate kodanike seas. Kas Sina teadsid seda?

Oled kindlasti kuulnud palju jutte, kus räägitakse varakult ärkamise kasuteguritest. Olgu see mõne jaoks 5.30, teise jaoks ideaalne aeg kell 6-7, kuid mitte kell 12 päeval. Mõtled, et see on järgmine taoline artikkel? Võib-olla, kuid oleneb, kuidas Sina oled nõus seda infot vastu võtma. Kõige raskem on taolise raske harjumusega algust teha. Küll aga mõeldes, mida sa sellest võiksid lõigata on igati proovimist väärt!